Språk Norsk - NorwegianSpråk Sami - Samisk
A A A
 

Nyhetsarkiv

ikon samisk flagg

Sámij álmmukbiejvve

Divtasvuona suohkan sáva gájkajda vuorbev Sámij álmmukbiejvijn 6. b. guovvamánon!
 
 

Samisk flagg  01

Mujttit  "Sámij biejvijt Nuortta Sálton " ma ásaduvvi dáj biejvij.
 








Sámij álmmukbiejvve

Sámij álmmukbiejvve le sámij aktisasj biejvve, juogu dal årru Vuonan, Svierigin, Suoman jali Ruossjan. Jagen 1993  sámij álmmukbiejvve vuostasj bále ávvudaláduváj. Duogásj bæjvváj le: Vuostasj sáme rijkkatjåhkanibme mij lij Roandemin 6.b. guovvamánon 1917. Histåvrålattjat lij dat vuostasj bálle gå nuortta- ja oarjjelsáme moattet rijkas tjåhkanin tjåhkanibmáj rádedittjat ja tjuovggitjit aktisasj ássjijt ja gássjelisvuodajt. Elsa Laula Renberg sihke ájádusáji tjåhkanibmáj almodij ja tjåhkanimev jåhtuj oadtjoj.  Tjåhkanimen lidjin birrusij tjuohte ájrrasa.

15. sámekonferánssa Helsinkijin mierredij biehtsemánon 1992 sáme álmmukbiejvve galggá liehket guovvamáno 6. biejven.
 
Slávggá
Sáme slávggá le aktisasj gájkka sámijda berustahtek gånnå årru. Slávggá dåhkkiduvváj 13. nuorttarijkalasj sámekonferánsas Åren Svierigin, 15. b, bårggemánon 1986. Slávggá le dagádum sáme dájddáris Astrid Båhl Skibotnas Råmsån.
 
Slávggá motijvva le goabddás ja Anders Fjellnera divtas “Beaivvi bárnit”.
Gievlle slávgán la biejvve- ja mánnosynbåvllå, Biejvvegievvle le ruoppsat ja mánnogievlle le alek.
Slávgán li niellja bájno, sámij bájno ruoppsat, ruodná, visská ja alek.
 
 
Sámij álmmuklávlla, jali Sámi soga lávlla  gåk la namma nuortta sábmáj, le tjáledum Isak Sabas(1875-1921). Lávllá dåhkkiduváj sámij aktisasj álmmuklávlan Sámekonferánsan 1986. Tjuojalvis la dagádum  Arne Sørlies ja dåhkkiduvvam Sámekonferánsan 1992.
 
 
 
Sámij álmmuklávlla
Allen sjuhtjunisáj vuolen
dåppen ráfes Sámeednam
Duottarduogen duottar vuojnnu
Jávre sledju lahkalakkoj
Tjåhkå allen, båre tjäron
allánaddi alme vuossti
Jågå skåvvi, vuome sjåvvi
Tsáhki tsäkko stállenjárga
máradiddje merajda

Dálven dáppe ruosstebiekka,
muohta bårgåt mieredagi
Sámevierrek sielujn mielajn
ähttsá gåjt val ednamijdes
Vájaldiddje mánnodihpen
libjudiddje guovsagisá
ruosjkasj, ruovgas rådojn gullu
juhtsa jávrijn, jalggadisájn
gieris skuolkat manádijn

Ja gå giessebäjvásj gålli
miehtsijt, merajt, merragáttijt
gålle sinna guollebivdde
suvdos merajn, suvdos jávrijn
gållen tjuovggi tjáhtjelåtte
silbban guojtti sámeäno
sledju stákko, sledju ájro
loujtti ålmmå lávludalle
bårssjo guojkajt åkkijda

Sámeednam, máttoguodde,
dat lea gierddam doaddjudagi
gådde tjudijt, rievvudagájt
sluogas vierrevärroválldijt
Rámmpo dunji, sávres máddo
Rámmpo dunji, ráfes ruohtsas
Älla doaro doaroduvvam,
älla vieljaj vará varddám
sáme sijvos mátto sin

Máttarájdá sij li dålen
vuojttám vierredahkkij badjel
Vuosstálasstup, vielja, mij aj
sávrrudagájn vuolediddjáj
Biejvemánáj gierddis máddo
duv e vuojte vasjulattja
jus val várri gållegielat
Mujttit máttarmáttoj bágojt
Sámeednam sámijda 
 
(Galldo: www.samediggi.no)