Språk Norsk - NorwegianSpråk Sami - Samisk
A A A

Dávvervuorká

13.11.2012
Jages 2008 Divtasvuona Musea ådå åssudahka sjattaj Museum Nuortas. Åssudagán li guokta ásadusá, Sisŋep ja Davep Divtasvuona sijddamusea, Gásluovtan ja Hierenjárgan.

besøk av svensker på museet  .jpg"

Goappátja ásadusá li náv guhkás bájkálasj dávvervuorkkásiebrijs dåjmaduvvam ma måttijt jagij tjadá li buorre væhkádakbargo baktu tsiekkadusájt bisodum ja dávverijt tjuoggám. Duodden dåjmadittjat dájt guokta ásadusájt Divtasvuona Dávvervuorkká galggá ásadit ja åvddånbuktet máhtudagáv almatjijt dåjmajt, dat rájes gå vuostasj ulmutja Divtasvuodnaj båhtin ja udnátjij. Stuorra oasse suohkana álmmugis li sáme, ja maŋep ájgijn li aj boahtám ietjá nasjonálitehta Divtasvuodnaj boahtám. Suohkan le oasse sáme giella- ja háldadimguovlos. Dan diehti le luondulasj dávvervuorká barggo gåvvit moattekultuvralasj perspektijvav. Dávvervuorkká galggá liehket divna suohkana viesádijda, ja galggá oassálasstet vattátjit nuorajt ja ållessjattugijt máhtudak lahka ja dålusj histåvrå birra. Divtasvuona Dávvervuorkká le udnátjijs Lars Børge H. Myklevoldav stuovvásahtjat virggáj biedjam konservatorin/ásadusoajvven, kontåvrråsajijn rádevieson Gásluovtan.

Divtasvuona Dávvervuorká ásadusán Gásluovtan li guokta tsiekkadusá. Dålusj lænsskasijdan, mij maŋŋela direktørraviesso Nordland Portland Cementfabrihkka sjattaj, le dávvervuorkká nav stuorak sjaddam vaj dávvervuorkkásiebrre le ådå tsiekkadusáv oasstám sajev oattjotjit ådå vuosádusájda.

Gásluovta histåvrrå le gierggeájggegávnadusájs semænntafabrihkkaj. 1600-jagijn Gásluovtan lij stuorámus sáme årromguovllo Divtasvuonan. 17- ja 1800 jagij tjadá sijdda láttijs åroduváj, ja maŋenagi oases ásaduváj, girkko ja báhppaviesso tsieggiduváj ja Gásluokta oattjoj árvov suohkanguovdátjin. 
 
Mij le Gásluovtav dan tjoahkkebájkken dahkam mij sjattaj, le ajtu Nordland Portland Cementfabrikk ásadibme jagen 1918. Stuorra tsieggima ásadusáv tjuovvun, fabrihkkatsiekkadusáj, divudaktsiekkadusáj, kájaj, vuorkáj, siloj, årudagáj ja moadda ietjá tsiekkadusáj duon dán dåjmajn. Viddnudahka åstij sijddaduobddágijt ja jådij gådijt oattjotjit sajijt kálkkagruvvojda. Gruvvo rievddadin stuorra åsijt topografijas Gásluovtan. Industridoajmma moadda barggosajijt åttjudij, ja moattes jåhtin Gásluoktaj oassálastátjit bálkkábargon. Moattes, sihke sáme ja látte, sihke biejvve- ja ájllekmaneldiddje sjaddin. Da lidjin álu guollárbånndura fabrihkkabargo guoran. Aj ålos lánda ietjá sajijs dási jåhtin. Sierraláhkáj ingeniøra ja funksjonera oarjját viettjaduvvin, ja aj Duiskas ja USA:as. Barggodile ællim agev buoremusá, ja navti luondulattjat fáhkasiebre ásaduvvin. 
 
Ásadibme industrias doalvoj stuorra rievddadimijda guovtekultuvralasj Divtasvuona sebrudagán, mij ietján lij bájnedum vuodoæládus. Uddni semænntafabrihka namma le Norcem, ja le vilá stuorámus barggosadje suohkanin.

Museum  .jpg"

Hierenjárgan, ij guhkás færjjokájas Bognesan, Divtasvuona Dávvervuorkká dåjmadit oabmásap tsiekkadusbirrasav vuosádusáj gådij sinna. Tsiekkadusá li oajvvetsiekkadus jages 1926, láhtjodåhpe 1800-jagijs, ájtte 1700-jagijs, fiekse, ja stuorra kádja maŋemus åsijs 1800-jagijs. Bájke histåvrrå le vuostatjin oasestibme, guládallam ja guolleindustria. Juo gáldujn 1600-jagijs Hierenjárgga oasessadjen nammaduvvá. Dánna årrun vuorrulakkoj Roandem- ja Biergunviesáda, gitta Bendik Normann Davve Elgsnes Harstad guoran sajev åstij ja dasi jådij jagen 1837. Suv bárnne Nikolai Normann jårkij maŋenagi, ja Normannfamilja ájge lij Hierenjárgan stuorravuodaájgge oasessadjen.

Vájku lidjin moadda jáhttos oasestiddje Normannfamiljan de kujnna familljas juska buoremusát maŋep ájgijn mujteduvvá. Magdalena Normann fotoateliajt Korsnesan dåjmadij 1910-20 jagijn, ja sjattaj viehka dåbdos gåvvår. Sån ållo gåvvånegatijvajt guodij gånnå ienemus oasse le várajváldeduvvam.

1800-jagijn oattjoj bájkke poasstakåntåvråv, telegráffastasjåvnåv, ja sviellaháksa stuovvásit bådij moaddi vahkkuj. Akti ájgenis jåhtelisvanntsa aj stuovvásit bådij. Valdemar Pettersen Gildeskålas åstij oasessajev Nikolai Normannas. Birrusin 1900 Valdemaran lij sihke nuohttedoajmma, liksedamperijav, sáltedimev ja rámbuvdav. Sån aj guolev Lofåhtan åstij ja dajt gåjkkådij lássájn Korsnesan. Gåjkkådibme bákteguoles lij nissunijbarggo, ja vattij moadda nissunijda máhttelisvuodav ietjas biednigijt tjijnnit. Guolle vuobdeduváj, duola dagu Englanndaj. Rámbuvdda joarkeduváj Tormod Bredesenis jagen 1936 ja dåjmaduváj gitta 1958. Jagen 1960 Hvedingfamillja Korsnesaj ja guolleduosstomav ásadin. Uddni nanos guollegárvedimvidnudak Korsnesan dåjmaduvvá, ja le akta dajs ájnnasamos viddnudagájs suohkanin. 

Dávvera ja tsiekkadusá ma Korsnesan li bisoduvvam gåvvit ålov dajs dåjmajs ma danna vuojnnet lidjin. Ietjá fálaldagájs ma li lahkabirrusin vuojneduvvat le dåbdos báktedájddasadje gierggeájges ráddnábájken Leiknes. Báktegåvå árvustaláduvvi rijkajgasskasasj suodjalimárvvuj.

Ienep diedov dávvervuorkáj birra gávna Museum Nuortta sijddabielen jali jus guládalá Museum Nuortta ásadusnjunnjutjijn Divtasvuonan, Lars Børge Myklevold, telefåvnån 75 77 55 06 / 47 46 85 66.

Lenker:
Tysfjord museum
Museum Nord

Nettutstillinga sementhistorie.no
Nettutstillinga gruvehistorie.no